Tere Tulemast New York

Jõudsime Jaanuse ja Otiga NY Citysse kella 15 ajal ja kell 18.00 olime hotellis. Nagu lennukis ennustasin öeldi meile, et meie reserveeringut lihtsalt pole. Väga tore. Retseptsionist helistas veits teisi hotelle läbi ja kuna kõik muud kohad olid ka kinni, siis ütles et annab meile ikka ühe toa. Kolme peale ühe voodiga. No mis seal ikka... parem ikka kui olla lageda taeva all. Lubas sinna veel ühe välivoodi ka orgunnida. Igatahes sellega korras ja linna peale. Jõlkusime ringi ja otsisime klubi kuhu minna, aga midagi asjalikku ei leidnud.

Teine päev algas kerge infektsiooniga... selgus et meie hotellis on lutikad. Väga tore. Tegime linna peal kohustusliku tuuri: Empire State Building, Times Square, Wall Street, South of Manhattan, Greenwich village, Washington Square, Brooklin bridge jne. Peale seda võike jooks central parkis 10 km. Ja oligi aeg sammud Broadwayle teatrisse seada. Central parkis oli mingi rinnavähi vastane jooks ning kamp aeglasi inimesi sibas seal oma kolme miili.
Igatahes peale seda läksime Broadwayle teatrisse ja vaatasime Ooperifantoomi. Piletid saime viimase hekte pakkumisest ja maksid vaid 50 USDi, muidu normaalne oleks 120. Kohad polnud ka kiita, aga mis teha. Etendus ise oli väga võimas ja ikka tõsine kommerts. Püstitõusmiseks põhjust polnud, aga pööbel arvas, et nad said ikka megaelamuse millega hiljem koduste ees kiidelda. Seega olin vist ainuke kes istuma jäi.
Nii, nüüd siis klubisse: klubi ees seisis pidzaamas mees, kes nägi väga omasooihar välja. Seletas, et võtab meie käest 120 taala ja selle eest saame jooki klubis. ehk siis ~10 jooki. Klubis rääkisin Queensi neegritüdrukutega, kes arvasid et Estonia asub ka ikka Queensis. Natuke siis mõnitasin neid ja peale seda nad ei tahtnud muga enam rääkida. Kell oli ka palju ja läksime magama. Mingi varrukas pakkus 35 taala eest kojusõitu. Loobusime ja võtsime normaalse takso ning arve oli 12 taala. Varrukaid oli üldse palju NY-gis. Mitte kedagi ei tohi seal kuulata. Kui midagi on Free või special price-ga siis vaja ruttu jalga lasta.
Imelikke oli ka see NY täis. Mingi suur neeger vajus metroosse sisse ja karjus kõigi peale, et ta ei varasta veel, aga on näljas ja ootab nüüd annetusi. Tunne jäi, et kui kohe ei anneta siis teeb väikse kuriteo, mis ei lõpe sinu jaoks hästi. Teises jaamas vajus sisse isehakanud preester, kes röökis üle vaguni, et ta nüüd päästab NY inimesi. Ootasin hirmuga mis faasis ta vaguni õhku laseb. Seekord läks hästi ja pääsesime hispaaniakeelse räuskamisega.
Magada sai vähe, teha jõudis palju, NY on täitsa ok linn ja suht turvaline minu arvates. Inimesed on väga kinnised ja kui keegi sind kõnetab siis ta tahab alati midagi. Inimesed hoiavad omaette ja kardavad kogu aeg.